User:Kasutajanimi7623/sandbox

Left to right: Half lap, mitred half lap, cross lap and dovetail lap

Pooltappseotis või Ülekategaseotis is a puitseotis kus kaks pinda kattuvad üle seotise loomiseks. Pooltappseotist saad kasutada puidu, plastiku ja metalli sidumiseks.

Tappseotis võib olla kas terve või pooliku tappiga. Terve tappi puhul ei eemaldata mingit materjali seotavatelt osadelt, seotise lõplikuks paksuseks jääb kahe liidetava osa paksuse summa. Pooltappseotises materjali mõlemalt osalt nii et lõplikuks paksuseks jääb paksema liikme paksus. Tavaliselt pooltappseotises on seotavate osade paksus sarnane ja mõlemalt seotise osalt eemaldatakse pool paksusest.

See seotis, mis on tehtud kahe otsmise osa kattumisel, ei ole soovitatav suuremate osade tööde jaoks. Ühe ülekattega seotis pakkub väga vähe vastupanu paindele. Kahe silindrilise osa liitmiseks, mis teine teise sisse mahuvad, saab seda seotist kasutada rahuldavate tulemustega.

Tappseotisi on mitmeid erinevaid tüüpe mida saab kasutada vastavalt seotavate materjalidele, kujudele ning paksusele. Tappseotist saab kasutada ka puidu ja plastiku puhul.

Kasutus

• Raami kokkupanek kappid
• Ajutine raamistik
• Mõned osad puitraam konstruktsioonis
• Lauad

Tappide poolitamine

Poolikuid tappe kasutatakse laialdaselt üleminku kohtade ja kapides raamistikuna. Neid on kerge ja kiire teha ning nad pakkuvad piisavalt head tugevust tänu sellele et liimitavad osad on mõlemad puidu pikkikiudu. Õlad tagavad head vastupanu diagonaalsele liikumisele. Seotist saab toestada naaglite või mehaaniliste kinnitustega puidu paindumise vältimiseks.

Otsatapp

Samuti tuntud nagu lihsalt tõmbetapp, see on tappseotise põhi vorm ning seda kasutatkse kahe osa kas paralleelse või täisnurkse seotise loomiseks. Kui seotis loob nurga, nagu ruudu kujulises raamis, nimetatakse seda nurgatappiks. See on kõige tavalisemalt kasutatav seotis raamide tegemisel.

Igal otsatappiliikmel on olemas üks õlg ja üks põsk.

Kasutatakse:

• Kapide sisesene raam
• Nähtav raam kui raami osad lähevad kujundamise alla.

Servitis-lukkseotis

Kõige suurem erinevus tavalise tappseotisege seisneb selles et seda tehakse liikmete kesk osades, mitte otstes. Kaks liiget on omavahel täinurga all, üks liige võib seal ka lõpeda ga saab ka jätkuda ristumiskohast edasi. Kui üks liikmetest lõpeb ristumiskohas nimetatakse seda T-seotis või keskseotis. Servitis-lukkseotises kus mõlemad liikmed jätkuvad ristumiskohast on neil mõlemal kaks õlga ja kaks põske.

Kasutatakse:

• Kapide sisene raamistik
• Kerged raamid

Kalasabatapp

Seotis kus liitekohad lõigatakse nurga alla et tagada vastupanu tõmbele.

Kasutatakse:

• Raamid kus mõjuv jõud võid seotise lahti tõmmata

Nurktappseotis

Nurktappseotis on kõige nõrgem nende seast väikese liimimispinna tõttu.

Kasutatakse:

• Nähtavad raami osad kus on soovitud näha nurktappseotist

See also

• Harktapp
• Servitis-lukkseotis
• Jätk-liide
• Sõrmtappseotis

External links

• Types of Timber Joints Used in Woodworking - Heaps of practical information on various types of timber joints.

References

Category:Joinery

Box joint

Kastinurgaseotis on puitseotis luuakse tehes kaks omavahel ühenduvat profiili, mis liidavad kahte puidu tükki. Tavaliselt on see seotis tehtus täisnurga all ja liimitud. Liimitud kastil on suur liimimise ala mis tagab tugeva ühenduse, oma põhimõttelt sarnaneb see sõrmtappseotisega. Kastinurgaseotist kasutatakse kasti nurkades või kasti laadsetes konstruktsioonides, sellest tuleneb ka nimi. Seotis ei ole sama vastupidav kui kalatappseotis, aga seda on kerge ja kiire toota massilises koguses.

Tootmine

Kastinurkseotist tavaliselt tehakse kasutades ühte profiili mis on pooltel teineteise suhtes nihutatud. Tänapäevastes töökodades on need tihti tehtud lauasaega, vahest kasutades lihtkraadiga lõikust. Tellimuse põhjal valmistatud seadmetega on võimalik lõigata profiili korraga mõlemalt poolt samaaegselt ja suhteliselt kiiresti. Tradirsionaalselt tehti seda käsitsi sae ja peitliga, uhkemad mööbli tegijad teevad seda tänapäevani.

Kasutus

Box joint detail from the lid of an Enigma machine

Kasutatakse erinevate puidust kastide ja karkasside tegemiseks. Pealmiselt kasutades seda liidest täisnurksete seoste tegemisekd on võimalik teha ka heksagoone ja muid ebatavalisis kujusi. Tavaliselt kasutatakse sahtlite külgedel ja kaantel, ehituslike elementide sidumiseks üldiselt seda ei kasutata.

Vaata ka

• Kalasabaseotis
• Eerungseotis
• Sõrmtappseotis

References

Category:Joinery

For the error effect in radiation therapy, see Radiation therapy § Intensity-modulated radiation therapy (IMRT).

Solid parquet boards with grooves on the near ends. Tongues on the right sides of the boards and grooves on the left sides. The far ends are tongued.

Punntappseotis on meetod kus sarnasseid objekte ühendatakse omahavel ots otsaga, pealmiselt tehakse puiduga, kasutatakse parketi, paneelide ja põranda paigutamisel. Punn ja soon lubavad kahel lapikul jupil väga hästi omavahel ennast ära siduda mis tagab ühtlaselt lameda pinna. Enne kui vineerist sai tavaline asi, punni ja soone süsteemi kasutati maja fasaadi tegemisel ja betoon konstruktsioonides.

Väga tugeva seostamis meetodina kasutati punni ja soone seotist väga laialdaselt tagasi tulevates nurkades. Puidu kahanemis effekt on üldiselt peidetud. Kallimas mööblis kasutatakse liimitud kalasabatappi ning mitmeid punni ja soone seotisi.

Igal jupil on mööda äärt tehtud soon ja teisele poole jääb punn, mis on omakorda tavalsielt veidi lühem kui soone sügagvussel. Üldjuhul seda seotist ei liimita kuna puidu kahanemisega võib see punni otsast rebida.

Paljude jaoks muutus punni ja soone süsteem kasutuks kui kasutusse tulid vineer ja teised komposiit puidu plaadid, aga kõrgema kvaliteedi plaatide paigalduseks kasutatakse seda siiamaani. Vineerile võib teha punni igale küljele et seda saaks mingisugusesse raami paigutada.

Paksemaid materjale liites võivad punnid ja sooned olla mitmes reas.

Punn soones

Punn soones on sarnane punni ja soone süsteemile, vahe on selles et soon on mõlemal otsal ja kahe soone vahele asetatakse eraldi punn. Punn võib olla ka teisest materjalist.